Haigekassa reservidest riigieelarvesse võetavast intressirahast saaks üleval pidada kahte väikehaiglat. Kuigi ühtegi raviasutust otseselt seoses eelarvekärbetega veel sulgeda ei plaanita, halveneks arstiabi kättesaadavus ikkagi märkimisväärselt.
Haigekassa jääb ilma kahe haigla ülalpidamise rahast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile riigikokku jõudnud riigieelarve eelnõu tuludes on arvestatud ka erinevate reservide intresside riigistamisega. Praegune seadus seda küll ei luba, kuid vastav seadusemuudatus on valitsusel plaanis.
Nii tahetakse riigituludesse võtta ka haigekassa reservidega teenitud raha, mida haigekassa juhi Hannes Danilovi sõnul koguneb näiteks tänavu ligi 140 miljonit krooni. Mis seetõttu tegemata jääks, on tema sõnul veel vara öelda.
«Kõik sõltub sellest, kuidas asjale läheneda. Näiteks ühe väikehaigla aastaeelarve on 40 kuni 60 miljonit krooni ehk siis selle raha eest võiks kaks väikehaiglat kinni panna,» rääkis Danilov. «Samamoodi saaks selle raha eest palka maksta sadadele arstidele või residentidele.»
Danilovi kinnitusel jaguneb rahakaotus siiski ühtlasemalt – midagi jääb tegemata paljudes kohtades. «Ravi kvaliteet ja kättesaadavus väheneb seetõttu kindlasti,» tõdes ta.
Daniloviga sarnaselt on pahane ka töötukassa juht Meelis Paavel. Ühest küljest himustab valitsus töötukassa reservide tootlust, teisalt tahab aga tõsta töötuskindlustusmaksu, et seeläbi näiliselt eelarve tasakaalu säilitada.
«Töötuskindlustusmakse on sihtotstarbeline sundkindlustusmakse, aga mitte riigimaks – seal on väga suur vahe,» rääkis Paavel. «Selline lähenemine on põhimõtteliselt nii vale, et polegi tähtis, kui suur on osa, mille töötukassa peab loovutama.»