Soome eksport on kõvasti kukkunud

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helsingi sadam.
Helsingi sadam. Foto: AFP / Scanpix

Ootuspäraselt kukkus aasta algul ka Soome eksport - ELi riikidesse ligi kolmandiku ja väljapoole 40 protsenti, kusjuures suurim langus on Vene suunal.


Suurim langus on toimunud Vene suunal - eelmisel aastal suurimaks kaubanduspartneriks tõusnud idanaabriga on nii eksport kui import vähenenud ligi poole võrra. See kajastub selgelt ka sadamate käibes.

Jaanuaris-veebruaris vähenes kogu Soome sadamate kaubakäive keskmiselt 25 protsenti võrreldes aastatagusega, enim on kannatanud Hamina ja Tornio, kus langus on olnud 60 protsendi ringis ning paremini on seni läinud Kotkal - langus 12 protsenti.

Viiekordselt on vähenenud Kymenlaakso sadamate kaudu Venemaale viidavate autode hulk. On hakatud rääkima sellest, et Soomes on sadamatesse liiga palju ja ebarentaablilt investeeritud - sadamavõrk on killustunud (54 kaubasadamat) ja isegi headel aegadel kasutatakse vaid 50 protsenti koguvõimsusest. Lisaks sadamate ühendamisele on nüüd ka operaatorid plaaninud ühinemist.

Kogu transiit vähenes juba 2008. aasta viimases kvartalis 17 protsenti võrra. On selge, et autode vedu ja ka palju muud sadamate kaudu veetavast on just transiit. Kõige rohkem kogu transiidi hulgas ongi vähenenud autode transiit Venemaale.

Maanteed mööda kulgev kaubavedu on statistika järgi vähenenud eelmise aastaga võrreldes 15 protsenti ja Vene-suunalised kauba piiriületused 30-40 protsenti. Väidetavalt ei ole Vene piiril veokijärjekordi enam ollagi. Läbi Soome kulgeva transiidi maht on langenud 2005. aasta tasemele. Raudtee-kaubaveod on vähenenud umbes kolmandiku ja seegi on peamiselt idasuunaline.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles