Ansip: tänan kõiki, kes on võidelnud vaba Eesti eest

Andrus Ansip
, peaminister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Langovits

Avaldame peaminister Andrus Ansipi pöördumise Eesti rahva poole vastupanuvõitluse päeval.

Täna tähistame vastupanuvõitluse päeva. 22. september on päev, mil mõtleme oma vabadusele ja selle hinnale. Täna ei ole päev võidujoovastuseks, aga ka mitte leinaks. Täna vääristame vabadust, mille hoidmiseks on vaja ühtehoidmist ja visa vaimu, sest vabadus on alati habras.

Vastupanupäev tähistab läbi aegade kestvat ihalust vaba Eesti järele. 22. september märgib vabaduspüüu avaldumist meie rahvale raske II maailmasõja keerises.

Kui 1943. aasta talvel ilmus ööpimeduses mõnel pool Eestis majaseintele aastaarv „1918" oli sellel kahetine tähendus. Lisaks Eesti iseseisvumisele märkis see ka Saksamaa okupatsioonivõimu kokkuvarisemist Eestis ja peitis endas lootust - mis juhtus korra, võib juhtuda uuesti.

1944. aasta septembri lõpupäevil, ei suutnud Saksa okupatsioonijõud Tallinnas võimu enam hoida. 19. septembril 1944 nimetas peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots põhiseaduse kohaselt ametisse Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse eesotsas Otto Tiefiga, Pika Hermanni tornitipus lehvis 22. septembril sini-must-valge. Tief ja tema ministrid teadsid, et neid võib oodata samahästi nii Gestapo kui ka NKVD vangikong. Küllap tundsid nad ka hirmu. Võimet olla hirmust üle kutsutakse julguseks. Nendel meestel aitas hirmutunde ületada usk demokraatiasse ja Eesti vabadusse, usk sellesse, et me väärime paremat tulevikku kui võõrvõimu okupatsioon. Nad uskusid, et iseseisvumine suurvõimude vahelise heitluse võimuvaakumi ajal on võimalik. Kuigi neile isiklikult ei jäänud vangikong tulemata, on elu näidanud, et nende usk ei olnud asjatu.

Vastupanu jätkus kogu nõukogude okupatsiooni aja - nii kodumaal kui paguluses. Vabaduse eest võitlesid edasi metsavennad, diplomaadid, kirjamehed ja koolipoisid. Unistus vabast Eestist sai 1991.aastal taas tõeluseks. Ma tänan kõiki, kes on võidelnud iseseisva ja vaba Eesti eest!

Meil on ühine Eesti, meie kõigi ühiselt ehitatud riik. Me peame ühiselt oma maad ja vabadust hoidma. Eesti on ja jääb vabaks. Hoiame ja kaitseme ühiselt ehitatud Eestit!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles