Viljandi lastekaitse klubi korraldas nädal tagasi Männiku metsatalus mõttekoja, selgitamaks välja, kuidas maakonnas lapsevanemaid koolitada ja muuta hoiakut, et igaüks peab ise oma lapse kasvatamisega hakkama saama.
Lapse kasvatamist on võimalik õppida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teemal «Kasvatame koos läbi võrgustikutöö» arutlesid avatud ruumi meetodil lapsevanemad, õpetajad, lasteaednikud ja koolitajad. Arutelu juhtis Tallinna Saksa gümnaasiumi õppejuhataja Harry Sepp.
Ettevõtmine leidis aset lastekaitse klubi projekti «Kasvatame koos» tegevusena. Projekti assistendi Margit Pajo selgitust mööda korraldati enne vanemahariduse mõttekoda küsitlus, mille vastajate hulgas oli nii koolitajaid ja koolituste korraldajaid kui ka 163 lapsevanemat. Küsitlejaid huvitas, mida lapsevanemad koolitustest ja nõustamistest ootavad ning milliste probleemidega on koolitajad ja nõustajad kokku puutunud.
«Vanemate vastustest selgus, et neid takistavad abi küsimast häbitunne ning hirm tunnistada oma saamatust ja oskamatust,» nentis Pajo. «Valdav on mõtteviis, et iga vanem peab ise oma lapse kasvatamisega hakkama saama.»
Lastekaitsja tõdemust mööda on meie ümber palju infot, kuid sellest hoolimata ei tea vanemad, kelle poole vajaduse korral pöörduda ning millised on nõustamis- ja koolitusvõimalused maakonnas.
«Vanemad soovivad koolitustelt eelkõige praktilisi oskusi, mida saab kohe rakendada ja mis kohe eduelamuse annaksid,» selgitas Pajo. «Takistavateks teguriteks märgiti aja- ja rahapuudust.»
Uued teemad kerkisid pinnale
29. oktoobril aset leidnud mõttekojas tahetigi arutada, kuidas korraldada Viljandimaal lapsevanemate koolitust ja nõustamist nii, et see oleks tõhus ja sihtrühmale vastuvõetav.
«Soovisime varem üles kerkinud probleemidele ühiselt lahendusi genereerida. Samas kerkisid mõttekojas pinnale uued teemad ja probleemid, millega tuleks tulevikus tegelda,» tõdes Margit Pajo.
Osavõtjad esitasid seal näiteks küsimuse, kuidas õpetada noortele terve paarisuhte toimimist, kui nad pole kodus seda näinud. Samuti tõstatati teemasid, kuidas motiveerida lapsi kooliga koostööle ja lapsevanemaid õpetajatega rohkem suhtlema tuua ning kuidas vanemaid paremini teavitada ja toetada.
Sooviti arutleda ka selle üle, millist beebi- ja perekooli vanemad vajavad ning kas tähtsam on kasvatada heade õpitulemustega last või õnnelikku inimest. Luubi all olid meedia rõhuasetused ning ühiskonna ja lapsevanemate väärtused.
Heaks vanemaks saab õppida
Margit Pajo sõnul tõdeti kokkuvõtteid tehes, et maailm muutub kiiresti ja alati pole lapsevanematel võimalik võtta eeskujuks seda, kuidas neid peres kasvatati. «On loomulik, et vanematel tuleb õppida ja infot juurde küsida,» nentis ta. «Kõlama jäi mõte, et lapsevanemate teavitamine peaks algama kohe, kui ema end rasedana arvele võtab. Samas on aeg-ajalt väga raske motiveerida vanemaid koolitustel osalema.»
Kõik lastega kokku puutuvad inimesed peaksid arutelul osalenute arvates mõtlema sellele, milliste väärtustega lapsi kasvatatakse ja mida neis väärtustatakse.
Leiti, et lapsevanematele peab andma kvaliteetsemat abi ja see peab olema paremini kättesaadav, kuid samas tundsid kokkutulnud muret koolitamise ja nõustamise projektipõhisuse pärast.
«Kokkuvõttes võib järeldada, et kindlasti on vaja teha teavitustööd ja muuta hoiakuid, sest heaks vanemaks saab õppida ja ainult õnnelikel vanematel on õnnelikud lapsed,» lausus Margit Pajo.
Ta lubas, et Viljandi lastekaitse klubi tegeleb vanemahariduse teemaga ka edaspidi.
PROJEKT
Mõttekoda oli üks osa suuremast ettevõtmisest.
• Mõttekoda «Kasvatame koos läbi võrgustikutöö» oli osa Viljandi lastekaitse klubi projektist «Kasvatame koos».
• Projekti kaasrahastajad on Kodanikuühiskonna sihtkapital ja lastekaitse liit.
Allikas: Viljandi lastekaitse klubi