Lääne-Austraalias asub üks ärimees ehitama kuulsa megaliitehitise Stonehenge`i koopiat.
Austraallane ehitab oma Stonehenge`i
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. märts 2008, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ross Smithi sõnul ehitab ta selle lihtsalt lõbu pärast, kirjutab AP.
«Ehitan Stonehenge`i koopia, kuna mu rahaline seis seda võimaldab. Maailmas pole mitte kunagi varem sellest koopiat valminud,» selgitas endine õllepruulimisfirma omanik.
Rossi projekt kannab nime The Henge, see läheb maksma 1,26 miljonit dollarit (12,6 miljonit krooni) ning ehitise loomiseks kasutatakse 101 graniitplokki.
«Uurisin oma projekti tarbeks mitmeid Stonehenge`i kohta tehtud jooniseid,» lisas austraallane.
Originaal Stonehenge`is ei saa külastajad megaliite oma käega katsuda, kuid ärimehe rajatavas saab seda teha.
Smithi sõnul on The Henge eelkõige äriline ettevõtmine, millest ta hiljem loodab kasu teenima hakata.
«Seal saab näiteks vabaõhuüritusi nagu kontserte ja teatrietendusi korraldada ning miks mitte ka pulmi ning sünnipäevi,» selgitas ärimees.
Mees loodab, et Stonehenge`i koopiat hakkava külastama 200 000 – 300 000 turisti aastas.
Smithi kinnitusel on ta juba palganud kiviraidurid, kes vajalikud kivid valmis teevad.
«Loodan Austraalia Stonehenge`i avada lõunapoolkera suvisel pööripäeval, 21. detsembril,» lisas austraallane.
Originaalne Stonehenge asub Lõuna-Inglismaal Salisbury tasandikul. Nimi «Stonehenge» pärineb saksidelt ja tähendab rippuvaid kive.
Ehitamine algas umbes 3500 aastat e.m.a. Inglise arheoloog Richard Atkinson jõudis eelmise sajandi keskel järeldusele, et esialgne Stonehenge oli ringikujuline ja teda ümbritses vallikraav koos 56 süvendiga. Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures.
Teine ehitusejärk algas 3200 aastat e.m.a. Uutest ehitisest moodustus paralleelne seljakute rida, mis sidus ehitise Avoni jõega.
Viimased muudatused ehitises tehti umbes 2000 aastat e.m.a. Selle käigus võeti väiksemad kiltkivid uuesti tugede kohalt maha ja paigutati praegusesse asendisse ringi keskel. Samal ajal paigutati ühe kolmikkivi ette suur roheline liivakivist rahn, mis on pärit Lõuna-Walesist. Praegu nimetatakse seda rohelist liivakivi altarikiviks.
Stonehenge'i otstarbe kohta on püstitatud palju hüpoteese, kuid täit tõde pole selgunud. On arvatud, et ta oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda.